Raadiomaastik
kasutamiseks. Raadiotegemine on ka ressursimahukam kui paari trükitud ajalehenumbri välja-
andmine ja seetõttu on erinevaid jaamasid Eestis vähem kui nt ajalehti ja ajalehelaadseid välja-
andeid. Kuna ringhäälinguloa omandamine on tasuline ning programmis tuleb vastata teatud
minimaalsetele kriteeriumidele (nt päevauudiste edastamise nõue), ei hakata enamasti
raadiojaama rajama oma eralõbuks. Raadiojaamadena ei arvestata asutuste või organisatsioonide
siseseid infolevi süsteeme (nt kooliraadiod), mis ei ole avalikult kuulatavad. 2011.a. jaanuari
seisuga tegutses Eestis 34 raadiojaama (vt EAAS 2011).
Eesti raadiojaamadest katavad vaid avalik-õiguslikud, Rahvusringhäälingu jaamad kogu
Eesti territooriumi, eraõiguslikud ehk kommertsjaamad levivad väiksemal territooriumil.
Üldjuhul peegeldub leviulatus ka jaama kuulatavuses mida suuremal alal jaam levib, seda
rohkem on jaamal kuulajaid. Eestis on piirkondi, kus saab kuulata vaid üksikuid Eesti jaamu
annaabi.ee 
