"koolipoisiametit" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

uinunud. Ta lähenes müürile ja püüdis üles ronida. Müür oli aga värskelt krohvitud ja d'Artagnan murdis ainult tagajärjetult oma sõrmeküüsi. Sel hetkel märkas ta valgusehelgis ikka veel hõbedaselt säravaid puulehti ja kuna üks puu oli tee poole längus, arvas ta, et selle okste vahelt ulatub ta aiamajja sisse vaatama. Puu näis ronimiseks otse loodud. Pealegi oli d'Artagnan vaevalt kahekümneaastane ja seega mäletas ta veel hästi seda koolipoisiametit. Ühe hetkega jõudis ta puu otsa ja läbipaistvate ruutude kaudu tungis ta pilk aiamaja sisemusse. Õudsest vaatepildist jooksis d'Artagnanil külm judin pealaest jalatallani: mahe valgus, rahulik lamp valgustas kõige kohutavamat segadust. Üks aknaruut oli puruks löödud, uks oli maha murtud ja rippus poollahtiselt hingede küljes; laud peene õhtusöögiga oli kummuli, parketil vedelesid purunenud pudelite killud ja laiaks tallatud puuviljad