„Lolita“ Vladimir Nabokov
raamatus öeldud, siis põhjus, miks ta temasse kiindub ei ole sugugi mitte ilu või elegantsus.
See on hoopis see miski, mida Humbert eelpuberteediealistes tüdrukutes täheldab, ja mitte
kõigis. Ta nimetab neid ,,väljavalituid" nümfettideks. Nümfettidest õhkub see kummaline
miski, mis on noore tüdruku veider teadlikkus oma seksuaalsusest. Humbert veel ütleb, et
tavaline meesterahvas ei tunneks karja kooliplikade seast eales ära nümfetti ning siin kohal
tuleb välja esimene hetk, kus ta muutub lugejale sümpaatseks. Ta usub, et nümfeti
äratundmiseks peab olema erilise kunstnikuhingega, melanhoolne ja vaevatud. Vaid sellised
peenetundelised härrased on võimelised tajuma nümfettide erinevaid jooni ning võlusid. Kõik
kirjeldused nendest noortest tüdrukutest on kaunid kuni selle hetkeni, kui meenub tõsiasi, et
neid pilte manab silme ette keskealine meesterahvas