Eesti haridus praegu ning tulevikus
seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes.
Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada.
Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse
edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete
realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis '' Haridus ja Demokraatia'' toob näite Soomest, kus
raha panustatakse ühte nõrgemasse koolipiirkonda, et kõigil elanikel oleksid võrdsed
võimalused. Seega ei arvesta Eestis' erinevate koolide eksamitulemustega ja toimubki kõigi
õpilaste ühe lauaga mõõtmine, mis tuleb hiljem aga kahjuks.
Samas on õppeprogrammid ülekoormatud, mille tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur
koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ''Haridus ja Demokraatia'' , kus
autor ütleb, et õpetaja vorm on täidetud, kuid sisu ei ole ei olda südamega asja juures ehk ei
annaabi.ee 
