Reformatsioon
kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata
kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii
muututi omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostris pidasid nad
jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles.
Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud
ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele. XV sajandi algul tekkis Tallinna
dominiiklastel koolipidamis õiguste pärast tüli toomkapiitliga, kes arvas seda
õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku
jumalateenistuse ajal kloostrisse, soovitades pilkelaulus pererahval kirik
sealaudaks ja hobusetalliks muuta. Mungad tasusid sama mõõgaga, tungides
suure rahvahulga saatel küünlapäeva missa ja Niguliste kirikusse.
1407. aastal hakati ehitama ainsat augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks