Eesti muusika
saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku
saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist
saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik.
Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865)
Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt
koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude
loojad - Kunileid, Saebelmann, Thomson - olid elukutselt koolipetajad ja
kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne
tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseppinu Karl August
Hermann.
Selle plvkonna nooremad heliloojad on saanud juba professionaalse koolituse.
Kuna Eestis 19. sajandi lpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei
olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi
konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga