Haridus Eesti kultuuris
eluaastast leeriminekuni (16. eluaastani). Nad jaotati kahte kategooriasse:
kodu- ja koolilapsed. Koduõpilased kes olid kodus lugemise selgeks saanud ja oskasid
katekismusetekste peast ei pidanud koolis käima vaid pidid käima kord kuus oma
teadmisi koolmeistrile näitamas. Kes koduõpetust ei saanud käisid 10. novembrist 10.
märtsini koolis. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel.
Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine. Mõnigi kord muutus
koolisundus kooliorjuseks ja koolikatsumine kohtumõistmiseks. Kirikhärrat oodati alati
suure aukartusega, sel ajal oli tavaks hooletutele ihunuhtlust anda.
Eestimaa talurahvaseadused olid 19. sajandil Venemaa keisririiki kuulunud Eestimaa
kubermangu jaoks kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi
ning kohustusi. Pärisorjuse kaotamisega seati talupoegade koolitamises sisse küllaltki
selge korraldus. Igas teatava suurusega vallas pidi olema vallakool, igas kihelkonnas
annaabi.ee 
