Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal
1820. aastail tekkisid koorid Rõngus, Viljandis ning Kanepis, aastal 1823 ka tallinnas.
Kooride sünni oluliseks eelduseks oli koolides toimuv muusikaõpetus eriti on esile tõstetud
Cimze seminari tegevust Valgas alates aastast 1857. Muusikaline haridus levis laiemale
kihelkonnakoolide kaudu, kuna sealt tulid tavaliselt külakoolide õpetajad. Koolide kaudu
tutvuti mitmehäälse laulmisega, õpiti ka nootide tundmist ning mõningate instrumentide
kasutamist, milleks olid eeskätt kooliorelid ning harmooniumid, kuid ka viiulid.
Instrumentaalmuusika jõudis Eesti maaühiskonda siis, kui hakkasid tekkima väikese
põhikoosseisuga puhkpilliorkestrid.
1830. aastail hakati mitmel pool maal asutama ilmalikke laulukoore näiteks Laiusel, Simunas
1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid
uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval
kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm