Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
Nii ei likvideeritud
6-klassilisi algkoole.
· Koolireformi teine etapp teostati 1937. a. Lisaks kolmele kooliastmele oli võimalik valida kahe
suuna vahel. Progümnaasiumis oli 2 kohustuslikku võõrkeelt, reaalkooli ühe võõrkeele vastu.
· Suuremat rõhku pandi kutseharidusele rajati uusi kutsekooli, õpilastele tehti soodustusi.
· 1930. a. lõpus avati ligi 100 uut koolimaja ja renoveeriti vanu. Parandati kooliolusi. Kahjuks
koolielu hakkas tsentraliseeruma ja mitmed ettevõtmised muutusid sunduslikuks.
· 1. detsembril 1919. a. toimus Tartu Ülikooli avaaktus. TÜ pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele.
Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Suuri teeneid rahvusülikooli kujundamisel omasid Peeter
Põld, Heinrich Koppel ja Johan Kõpp.
· Tartus tegutsesid lisaks endisaegsetele usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, ja matemaatika-