Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase
,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse
ärakasutamine.
Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale
naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale.
Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused,
enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja
ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool
metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub
võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega. Sotsiaalne kontroll, selle vahendeid, nt
nimekirju, ankeete, CV-sid jms pannud oma tekstidesse alates teisest kogust ,,Laeka lähedus",
et täitsa need lammutava sisuga ja võimu keel ümber pöörata.