Eesti kultuuri alused ja tähendus
Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel algas rahvuslik ärkamine,
eesti rahvuse, kultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine.
Eesti esimese põlve haritlastest moodustasid rõhuva enamuse õpetajad. Neile sekundeerisid
kirikuõpetajad. Vaimulikud (preestrid) olid esimesed haritlased, kellega eestlastel tekkis püsiv
kontakt. Rootsi ajal lisandusid koolmeistrid, alguse sai eesti talurahvakooli ajalugu.
Rootsiaegseid koolimehi nagu Ignatsi Jaak jt nimetatud eesti intelligentsi eelkäijateks. Nad
olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid.
Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi
laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid
nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil.
Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati
kihelkonnakoolide võrgustik
annaabi.ee 
