Koduteel Bengt Gottfried Forselius hukkus, mis võis olla Läänemerel 19. novembril 1688. Forselius sai tuntuks, kui suurmees hariduse valdkonnas. Ta lõi rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja uued kooliraamatud, töötas välja eesti rahvakooli didaktilis- metoodilised alused ja asutas esimese seminari, kus hakati õpetama tulevasi koolmeistreid. Tema laiaulatusliku töö tulemusena loodi koolivõrk, millel põhines hilisem koduõpetus. Kuigi noore koolimehe varajane surm takistas kavatsetu täielikku elluviimist, sai ta siiski haridusmaastikul palju positiivseid parandusi tehtud.
Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui palju on treffneri poisse (ja ma ei pea silmas ainult tänast ausamba avamise tseremooniat), treffneriste on kõikjal Eesti avalikus elus. Ja nii nagu Treffnerist on kindlasti saanud - jälle sellesama kooli õpilase Hanseni sule kaasabil - meie koolimehe koondpilt (Urphänomen), nii tunneme õigustatult, et see aumärk siin Emajõe kaldal Treffneri kooli endises asupaigas on kõikidele tugevatele koolimeestele. Kõikidele õpetaja Lauridele ja Maurustele Tallinnast Tapani. Ausamba kooliõpetajale püstitab lõppeks ühiskond, mille heaks on töötanud tema õpetus, mille tugevust on kasvatanud sealt koolist kaasa võetud aated. Ja täna siin Hugo Treffneri
Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk. Üldiselt tuntakse Carl Robert Jakobsoni koolimehe, kirjaniku ja poliitikuna. Hoopis vähem teatakse tema panust põllumajanduses. Oma niigi lühikesest elueast pühendas ta viimased kümme aastat põllumajandusele.C.R. Jakobsoni tegevuses oli olulisel kohal põllumajanduse arendamine ja talupoegade kutseoskuste parandamine.Põllumajanduse taseme tõstmist taludes pidas ta vajalikuks selleks, et talupojad saavutaksid suurema jõukuse. C.R. Jakobsoni avalik tegevus põllumajanduse alal algas 1868
Eestlased jäävad igavesti võlgu eriti ühele mehele, Risti ja Harju-Madise pastori pojale Bengt Gottfried Forseliusele. Forselius pani aluse eesti kiriklikule rahvakoolile kirjaoskuse levitamisele ja koolmeistrite koolitamisele. (Tartu lähedal töötas B. G. Forseliuse Õpetajate Seminar). Huvitav episood Forseliuse tegevuses oli tema sõit Stockholmi 1686. aastal, kus ta Karl XI-le esitles kahte oma parimat õpilast Ignatsi Jaaku ja Pakri Hansu Jüri. Kuningas jäi koolimehe tööga väga rahule, kinkis kummalegi poisile kuldraha ja andis hiljem Forseliusele kooliasjade korraldamiseks laiad volitused, et trotsida baltisakslaste sabotaai. Kahjuks hukkus Forselius tormis 1688. aastal tagasiteel järjekordselt Rootsi reisilt, jõudmata oma õigusi kasutada. Sellel ajal sai alguse Eesti erakordselt kõrge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil ületas enamuse teisi maid Euroopas. Majanduslikult oli Eesti Rootsile tähtis eelkõige viljaaidana
annaabi.ee 
