ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND
kasvatamisest üldinimlike moraalinormide ja selliste oskuste õpetamisest, et igaüks
saaks hiljem iseseisvalt hakkama. Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse
turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi.
Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste
kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu
(Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse
mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele,
valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet
haridusmasinavärgi tarvis, keda tuleb programmeerida, selekteerida, kontrollida, mõõta.
Koole võib nimetada ka haridustööstuse kogemusvaesteks jaamadeks (Ziehe 1996,
Sahlberg 1998, Rinne & Salmi 1998, Groddeck&Garlichs 1978).