Vanaema meenutused
ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis
transportida see laiali üle Eesti.
Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui
ema tööl oli,oma vanaema juures.
Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aastal. Ei olnud siis koolivormi ega ka toitlustamist
koolis.Igaüks kandis oma parimaid ja puhtaid riideid (kui neid oli!).Koolikotiks oli Saksa
sõjaväe seljakott, mille peal oli karvane vasikanahkne kate. Kool asus endise riigimehe
Kaarel Eenpalu mõisas, mis oli nelja kilomeetri kaugusel ja mida tuli läbida jalgsi iga päev.
Süüa koolis ei antud, kuid hiljem anti tassike teed. Igaühel oli kaasas võileib, mille nad
nosisid suurel vahetunnil ära.
Kodust koolini oli neli kilomeetrit ja suure maanteeni (Aruküla raudteejaamani), mis oli
talvel lumest lahti aetud, aga ligi kaks kilomeetrit