Haridus Eesti kultuuris
1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma
ühtne koolisüsteem. Määrati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool.
1802. aastal avati uuesti Tartu ülikool. Lane- Euroopast kutsutud õppejõud tõid kaasa uusi ideid
ja mõneks ajaks muutus Tartu ülikool valgustusideede jätkajaks uuendatud kujul. Baltimaade
hariduselu hakkas uue seaduse alusel juhtima ülikooli 7-liikmeline koolikomisjon. Kogu
õpperingkonna koolielu korraldamiseks kehtestati 1804.aastal " Määrused Tartu keiserlikule
ülikoolile kooliringkonna järelvalve kohta". Koolikomisjon võttis tõsiselt päevakorda maarahvale
koolivõrgu moodustamise. Parroti algatusel taotleti kihelkonnakoolide ja külakoolide rajamist
aadli kulul ning koolmeistrite seminaride loomist. Töötati välja project, mille alusel peale
külakoolide iga 6000 talupoja kohta pidi asutatama kolmeaastane kihelkonnakool teise astme
koolina
annaabi.ee 
