Nimetu
tulla neile kahjuks. Järgitakse rohkem eakaaslaste ja sõprade käitumist ning kambavaimus
proovitakse mõnuaineid. Vägivaldseks läheb käitumine siis, kui grupis tekivad pinged ja
nende pingete väljaelamiseks leitakse grupi nõrgim. Koolivägivalda kasutatakse ka
mõjuvõimu saavutamiseks ning jõujoonte paika seadmiseks. Kuigi teostes esines vägivalda
füüsilisel kujul, on reaalses elus vaimne vägivald palju suurem probleem. "Tüdrukutest
koolikiusajad kalduvad manipuleerima sotsiaalsete gruppidega verbaalselt ja kuulujuttude
levitamise kaudu, kahjustades teiste sõprussuhteid või jättes valitud tüdrukud välja
sotsiaalsetest suhtluskontaktidest. Seetõttu kalduvad koolikiusajad tüdrukud kasutama rohkem
mittefüüsilist vägivalda kui füüsilist. Uusimate uurimustes viidatakse tüdrukutele, kes
kasutavad internetti omaealiste kimbutamiseks" (www.naistetugi.ee, 2013).
2.3. Suhted vastassugupoolega