Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht · Tegelastel peavad olema nimed (mida enam tegelasi, paiku ja situatsioone mängu tood, seda parem) · Püüa hõlmata võimalikult erinevaid valdkondi ja käsitleda ka varem toimunut; ei ole
Balzaci jaoks oli teadus see mis ta tegi. Tol ajal ei olnud teadused välja kujunenud nagu nad on nüüd. Sellisel kujul nagu nad tänapäeval tekkisid selle aja künnisel nagu ka ajalugu, keeleteadus ja kirjandusteadus. 19.sajandil oli kirjandus ,,maailm ja kõik mis seal sees". Balzaci jaoks realism oli olmekujutlus. Tol ajal ei olnud maailm kaduv. Balzac toob need asjad kaasaega. Ta ka pöördub lugeja poole, tuletades meelde tuttavaid asju. Balzaci jaoks võis see olla rohkem nagu koolikirjandi kirjutamine. Kui vaadata Balzaci ja romantilist romaani siis romantismi tunnuseid sel määral enam ei leia. Suur vahe on siin ka keskkonnas. Ei taheta kujutada kaugeid sündmusi vaid oma kaasaega. Samas ei tahtnud romantikud teha asju teaduslikult vaid ilmutuslikult teha. Oma realismi pärandas ta edasi. Tema taotlust tunneme mingil määral hiljem naturalistide juures kes siia midagi lisasid. Ka nemad rääkisid teaduslikkusest, kuid see oli siis muutunud. Uus loeng 21.05