Õpimapp: Koolikiusamine
ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks
täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus.
Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja
kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et
õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb
probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva
suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele
peaks andma noortele teadmisi ning tegelike olukordade läbimängimise kaudu ka
kogemuse vägivallatult läbi saada. Praegu õpetatakse seda koolis minimaalselt.
Kahjuks võib hea algatus juba õige pea põrgata õppekava arendusega seotud
segadusele. Veel aasta alguses loodeti hakata juba sel sügisel õpetama uue õppekava
järgi, mis muu hulgas ühendaks inimese- ja ühiskonnaõpetuse