Haridus Eesti kultuuris
kirjandust.
Alanud maailmasõda viis koolidest meesõpetajad, suurenes naiste osakaal. 1915. Aastal
kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue.
Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.).
Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord
või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa
võtmas.
Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev.
Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja
pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid
kontrollisid ka lugemisoskust.
Kihelkonnakoolid
1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised
õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti
järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni
jätkati vanaviisi.
1893