Hirm
On täheldatud, et laps väljendab oma hirmu lapse kombel, nagu nutu ja karjumisega,
millegi külge klammerdumise, magamaminekust keeldumisega jne;
7
· Hirmu ja foobia vältimist ei või panna lagedakaruse, suhlemiskartuse või mõne teise
hirmuseisundi, nagu sundmõtted ja traumajärgne stress või üksinduskartus, ega ka
koolikartuse arvele.
Siinkohal on hirmud, mida võiks nimetada ,,normaalseks lapsepõlve hirmudeks", nende
kriteeriumide nimistus äratuntav. Lapsed tunnevad sageli hirmu ,mis võib olla tugev ja
masendav. Tavaliselt vaibuvad need lapse suuremaks ja taegemaks saades, ega põhjusta
erilist ängistust, mis kaasneb foobiaga.
Lisaks ülalpool kirjeldatud määratlusele on Ameerika Psühhiaatrie Liit jaotanud
spetsiifilised hirmud viide alagruppi:
1