Haridus Eesti kultuuris
vallakoolides). 1851. aastal sai kirjutamise ja rehkendamise
õppimine poisslastele sunduslikuks kõikides vallakoolides, tüdrukud pidid selle asemel
õppima käsitööd. Lugemise, piibliloo, katekismuse ja kirikulaulu kõrvale sugenes peale
kirjutamise ja arvutamise teisigi uusi õppeaineid maateadus, noodist laulmine jm.
1840. aastail ilmusid esimesed eesti lastele mõeldud vene ja saksa keele õpikud.
Probleemideks olid:
1) esialgu takistasid uute õppeainete levikut kooliinventari vähesus ja
kirjutamismaterjalide ning õpikute nappus. Terassulg ja pliiats olid sajandi keskel alles
uudiseks. Enne kirjutati paberi ja tahvli puudumisel liivale. Hiljem krihvli ja tahvliga
ning mõnes kihelkonnas kasutati lausa paberit ja hanesulge.
2) Mõõtühikud olid Põhja- ja Lõuna-Eestil erinevad. Eestimaal olid pikkusemõõduks
süld ja pinnamõõduks tiin, Liivimaal vastavalt küünar ja riia vakamaa.
3) 19. Sajandi esimese poole koolmeister oli vähese haridusega
annaabi.ee 
