Rahvuslik liikumine – eeldused iseseisvumiseks
Võidi
ju luua neid seltse ja ühinguid, kui kui rahvas ei oleks aktiivselt nende tööst osa võtnud, oleks
kõik unarusse jäänud. Seega oli äärmiselt vajalik lisaks seltside loomisele ka rahva osavõtt,
mis kohati toimis tänu heale haritlaspõlvele, kui ka rahva enda suurele tahtele vabaks saada.
Rahvuslikkuse levik sai alguse ka rahvakoolidest, kuna nende koolide õpetajad hakkasid
rahvuslikke ideid levitama. Selle-pärast võib väita, et kooliharidusel oli tol hetkel äärmiselt
suur roll.
Rahvusliku liikumise peaeesmärkideks peeti emakeelse rahvahariduse edutamist, rahva
kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise
soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma.
Ma arvan, et ka koolihariduse levik oli selle perioodi üks olulisemaid osasid. Tänu korralikule
kooliharidusele hakkas rahvas aru saama, kui oluline on oma riigi vabadus.
annaabi.ee 
