Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni
nüüd pühakute nimedega.
Kõrgemaks võimuks oli kirik mida juhtis piiskop. Kiriku keeleks oi ladina keel seega
selle omandanud kristlane võis karjääri teha, Eestlaste hulgas neid leidus kuid vähe.
Jõukamad kodanukud võisid saada haridust kloostrikoolides. Talupoja jaoks koolid
polnud avatud, kuid see eest õpetati neile palju vajalikumaid teadmisi. Kõrgemaid
koole Eestis veel polnud.
Peale Luterluse võitu lõi eeldused eesti keelsele trükisõnale ja seega ka kooliharduse
tekkeks. Esimene eestikeelne trükis on kirjutatud 1525 aastal. Hakati tegema katseid
piibli tõlkimisega. Emakeelne haridus tegi esimesed sammud.
Peale Liivi sõja lõppu käis eesti õitsevad linnad alla ega saavutanud enam kunagi
endist tähtsust.
Rootsi ajal hakkas kirik nõudma et põhitõed oleksid selged igale inimesele, seega
saadeti talupojad koolidesse, ning neile hakati õpetama lugemist. Liivimaa
maapäeval 1687 aastal otsustati et igas kihelkonnas peab olema kool ja koolimeister.
annaabi.ee 
