Käänded Euroopa keeltes
puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve
muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles der
Vater, dem Vater; vene keeles ; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka
otse- ja direktkäändeiks (eesti keeles nimetav kääne) ja kaud- ehk obliikvakäändeiks (kõik
muud käänded).
Käänete arv erineb keeliti suuresti: inglise keeles 2, ungari keeles 25-28, tabassaraani
keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet,
viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva
lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme
käsitatakse määrsõnadena.
Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal,
hiljem on lisandunud ainult rajav (terminatiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv).
1
"Kääne" - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315.