Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Nii on hellenismi perioodi filosoofiat nimetatud ka
epigoonlikuks.
Eelöeldu ei tähenda aga seda, et huvi filosoofia vastu oleks vähenenud. Pigem vastupidi: seda perioodi
iseloomustabki filosoofia koolide paljusus ja omavaheline konkurents. Filosoofia muutub koolides
õpetatavaks asjaks. Õppimine nendes oli muidugi vabatahtlik ja sai olemas olla ainult niivõrd, kui leidus
piisavalt sellisest haridusest huvitatud inimesi.
Koolides õpetatav filosoofia omandas koolidistsipliinilise liigenduse. Traditsiooniliseks distsipliinide
jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need
sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest,
mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise
maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende