kõik laulaks ühiselt koolilaulu. Kindlasti laseks korraldada koolis ka igasugu lahedaid üritusi nagu näiteks: diskosid, klassireisiejne. Õpilasi oma kooli meelitaks nii, et erinevalt teistest koolidest, paneks oma kooli televiisorisse reklaamima. See kõlaks umbes nii: Vali Tjorni põhikool, ja sa saad lõpuks aru, et õppimine polegi nii hull! Tegelikult , arvan ja tean , et mina ei saaks elusees selliste reeglite ja plaanidega koolidirektoriks, kuna sellised reeglid ei sobi kohekindlasti. Arvan, et praegused koolidirektorid teevad oma tööd hästi ja keegi ei vaheta oma kooli direktori pärast.
Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. Elulugu Albert Kivikas oli kaks korda abielus. Esimesest abielust abikaasa Gertrudiga (suri 22. jaanuaril 1934) olid tal pojad Tiit ja Peep. Teisest abielust abikaasa Annaga sündisid pojad Tõivelemb, Uldenagu ja Ihameel. Albert Kivikas (18. jaanuar 1898 19. mai 1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja-teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina.
toimetamisel. Aastal 1916 kuulus Albert Kivikas oma vanuse tõttu mobiliseerimisele, mis oleks tähendanud sattumist Esimese maailmasõja keerisesse. Riiklikud koolid võisid oma õpilastele taotleda ajapikendust sõjaväeteenistusse astumisel ja seetõttu lahkus ta Kamseni erakoolist ning sooritas edukalt sisseastumiseksamid Tartu kommertskoolis. Selles koolis töötasid ka mitmed silmapaistvad eesti haridustegelased. Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. 1.2. Vabadussõda Pärast Tartu langemist Punaarmee kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas 22. detsembril 1918 linnast ja suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga, mille ülemaks oli tulevane riigimees Karl Einbund. Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga Võrtsjärve põhjatipu lähistel Jõesuus
Tõlkis A. Tsehhovi jutustusi usbeki keelde, õppis temalt. Hiljem tõlkis ka Tolstoid, Gogolit, Puskinit. 1930ndate teisel poolel on juba väljakujunenud prosaist. Lühiproosa paremiku moodustavad: ,,Pimedate nägijaks saamine", ,,Haige naine", ,,Vargad", ,,Granaatõunad", Natsionalistid", ,,Naine, kes polnud proovinud kismissi" jt. Esimene romaan ,,Kangastus" (1930-35) on veel skemaatiline ja 56 Nooruk liigub teenistusredelil edasi. Ta allutab kõik oma tahtele, saab koolidirektoriks, veel hiljem rajoonikomitee sekretäriks. Ent perekonnaelus peab rajoonikomitte sekretär kinni feodaaltavadest. Koolidirektorina oli ta abiellunud ühe õpetajaga. Too pidi jätma oma töö koolis. Pulmast möödus 12 aastat. Naine närtsis. Mees unistas uue elu rajamisest kaunitariks kujuneva 10. klassi õpilasega. 57 Käsitleb nõukogude võimu kindlustamis külas. Batõrali'l õnnestub veenda suuremat osa külaaelanikkonnast end toetama
annaabi.ee 
