Bengt Gottfried Forselius
dokument, 1688. aasta 20. oktoobri kuupäeva kandev kiri Eestimaa Provintsiaalkonsistooriumile
näitab, et Forselius oli saanud õiguse maakoolide rajamiseks piiskop J. H. Gerthi suunamise all.
Tagasiteel tormisel Läänemel Forselius hukkus. See võis olla novembri alguses 1688.
Pärast Forseliuse surma seminar suleti. Seminari sulgemise ajaks 1688. a. sügisel olid peaaegu kõik
Lõuna-Eesti kihelkonnad saanud vähemalt ühe koolitatud koolmeistri, nende abil pandi alus
kooliõpetusele ja koolidekaudu ka koduõpetusele. Just viimase laienemisega mitmekordistus
lugemisoskus, mis suurendas vajadust koolikirjanduse järele, see omakorda lõi eeldused eestikeelse
kirjasõna arendamiseks. Pärast Forseliuse surma pani kuningas Eesti- ja Liivimaa koolide inspektori
kohale J. Hornungi. J. ja A. Hornungi vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi
raamatuid. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu.