Koolielu tänapäeval ja vanasti
Kui tunnid
lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks
esimest ringi siis juba ära teinud, siis tuli kolmas ring, ning kuus läbi kümme minutit oli ema
Suuremõisa bussijaamas. Pool seitse sai ta koju, sest tal oli üks kilomeeter koju minna.
Hommikul läks buss veerand kaheksa.
Liinibussiga, mis väljus Kärdlast kell 14.30, ei tohtinud koju minna, sest kaassõitjad hakkasid
virisema, et buss on lastega ülekoormatud, lapsed peavad sõitma koolibussiga.
Neid ei huvitanud, et esimese klassi laps saab õhtul kell pool seitse koju, kui väljas on juba
kottpime, poed kinni ja karjanaised lüpsavad lehmi. Kell pool kolm läks liinibuss, kuid sellega
ei tohtinud minna, sest direktor käis bussi ajal bussijaamas haarangut tegemas.
Kui ta sai sealt mõne lapse kätte, viis ta lapse oma valge Moskvitsiga kooli tagasi. Ükskord
lapsed, kes bussijaamas olid, märkasid direktorit ning jooksid metsa peitu. See oli
koolikorrale vastuhakkamine