Haridus Eesti kultuuris
Töötati välja project, mille alusel peale
külakoolide iga 6000 talupoja kohta pidi asutatama kolmeaastane kihelkonnakool teise astme
koolina. Selle filantroopilise kava mõtteks oli talurahva kultuuritaseme tõstmine ja
ettevalmistamine põllutööks vajaminevate põhiteadmistega. Kogu kava baltisaksa rüütelkonna
vastuseisu tõttu ei teostunud, kuid avaldas siiski mõju Liivimaa koolikorraldusele.
Pärisorjuse kaotamine tõstatas uuesti talurahva haridusküsimused. Kui seni oli
kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis
talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv. Eestimaa talurahvaseadus
(1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist.
Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa
talurahvaseadus nägi ette enamat. Lisaks eeltoodud külakoolide asutamise nõudele tuli Lõuna-
annaabi.ee 
