Karin Luts- "Kunstnik"
Mõni pidas teda tõeliseks
meistriks abstraktsionismi lüürilis-koloristliku haru viljelejana ja teine arvas, et
kunstniku loomingu kataloogist võiks abstraktsionismi perioodi üldse välja jätta.
Tundes end ummikus olevat, leidis ta enda jaoks graafika ning sukeldus selle
tehnikavõludesse täielikult, pöördudes tagasi maalikunsti alles 1970ndatel. Tema
töödel olid nüüd kujutatud sürrealistlikumad teemad, mida aegajalt ka varasematest
töödest oli läbi käinud alates juba kooliaegsetest töödest. Teda paelus väga
sürrealistliku maalilaadi fantaasiarikkus ning irreaalsus. Selle ajajärgu muutused olid
viimased, mida Luts suutis omaks võtta. Popkunsti viljelustest ei tulnud midagi välja.
Jälle pöördus ta tagasi vanade heade naisfiguuride juurde. Teemaks oli uuesti
naiskunstniku staatus ühiskonnas, millele oli nüüd ka lisandunud eksiilis töötava
kunstniku mured.
Mulle meeldib kunstniku töid vaadates, kui palju ta on ennast oma töödesse pannud.