Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust
söömise ja jooksmisega ise hakkama, siis diabeetik ei saa. Ta vajab kindlasti enda lähedusse
kompetentset täiskasvanut. Üheks heaks abivahendiks on viimasel ajal mobiiltelefon, mille
abil enamus lapsevanemaid ise oma lapsi juhendavad. Juhendamine, järelevalve ja kõrvalabi
peaks lapsele olema väljapool kodu tagatud nii, et lapsed ei tunneks eraldatust ja nad saaksid
vaatamata oma haigusele olla teistega võrdväärsed.
Kooliaastaate jooksul laps küpseb ja arusaamad diabeedist muutuvad. Ta võrdleb end
klassikaaslastega ning talle saab selgeks, et ta on teistest erinev. Jah, ta on erinev, kuid hea on
kui ta jõuab ka arusaamisele, et kõik lapsed erinevad omavahel. Mõnikord aitab kui laps
puutub kokku teiste diabeetikutega või näeb, et mõnel teisel on ka mingi oluline omapära või
koguni haigus. Kuigi ta pole veel mõistma diabeeti sellisena nagu täiskasvanud, peab talle