KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid
ja kopsude kahjustus ning raske intoksikatsiooniseisund. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda kajänesed, oravad, kassid ja koerad. Katku kahtlusega inimene isoleeritakse ning hoitakse isolatsioonis diagnoosi kinnitamiseni. Raviks kasutatakse antibiootikume. Koolera Koolera on nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid. Nad on gramnegatiivsed, bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos
põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel seisund järsult halveneb, tekivad verejooksud, kiiresti areneb dehüdratatsioon, patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Letaalsus ulatub kuni 40- 50%-ni. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol