Loodus: Riik piirneb 2000km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku vahel on sügavd orud, maa lõunaosas Läänening IdaKordiljeeride vahel 3000 4000 m kõrgune kuiv Altiplano kiltmaa. Maa kõrgeim tipp on Huasacaran 6768m. Maa põhja ja idaosas laiuvad Amazonase troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Inkade ehitatud Machu Picchu varemlinn on üks maailmaimedest 1990.a toimus Peruus suur koolerapuhang, mis tõmbas turistide külastavuse väga alla Peruu turgudel müüakse delfiiniliha sea ja vasikaliha odava asendajana Paljudes linnades kehtib öine liikumiskeeld suure kuritegevuse tõttu Maailma 192 riigi hulgas on Peruu päevase kaloritarvituse järgi 180. kohal Kirjaoskajaid on 90,9%, mis on üllatav sellise vaese riigi kohta Prantsuse Guajaana Pealinn: Cayenne Rahvaarv: 221 500 Rahaühik: euro Riigikeel: prantsuse keel Pindala: 91000 km2
välja oma kodu-koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt. Alternatiivina tekkisid kõikvõimalikud heategevad organisatsioonid, millised mh püüdsid taastada või elus hoida ,,vana head" klasside-vahelist (feodaalset) solidaarsust. Niisiis pääses ingliskeelses maailmas esiplaanile vabatahtlik tervishoiukorraldus (-kindlustus). Sarnaseid initsiatiive (arstide, aga ka usuliikumiste nt kveekerite, eestvõttel) tekkis ka linnade sanitaarolude korraldamisel, nt ühiskondlike kaevude rajamisel. Koolerapuhang 1830. aastal tõi kaasa rahutused (lisaks niigi õhus olevale hirmule, et proletariaat muutub revolutsiooniliseks). Kooleraga seoses hakati Inglismaal ümber hindama seniseid vaesteseadusi. Selles töös oli olulisel kohal Edwin Chadwick (1800-1890), kes oli olnud utilitarismi18 filosoofi Jeremy Benthami (1748-1832) sekretär. Kõnesolev seltskond uskus, et sotsiaalpoliitikat peavad ajama spetsialistid. Kavas oli ümber teha senised