Soome-ugri rahvakultuur
liberaliseerimine hakanud majandusarengule ka soodsamat mõju avaldama. Näiteks on koolasaamidel mitmetele
raskustele vaatamata 1985. aastast alates olnud võimalik pidada väikesi eraomanduses olevaid põhjapõdrakarju.
Gorbatsovi ajastust alates muutusid järk-järgult võimalikuks kontaktid Skandinaavia saamidega, millel on olnud suur
positiivne mõju eelkõige koolasaamide enesehinnangu tõusule, kuid see on ka parandanud saamide positsiooni
ühiskonnas. Üha rohkem koolasaame on huvitatud oma saami päritolust, saami keelest ning kultuurist.
ELATUSALAD
Saamide toimetuleku on aastatuhandete vältel taganud nende kohanemine arktilise ja subarktilise looduse karmide
oludega. Oma sõnul elasid saamid ,,looduse varal".
Saamid elavad nii vähese taimestikuga arktilistel tundraaladel kui subarktilises metsavööndis. Metsavööndis kasvavad
okaspuudest peamiselt kuused ja männid, lehtpuudest kased ja pajud. Saamimaa elu mõjutavad 7-8 kuud kestev