Kofeiin ja morfiin
üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194,
sulamistemperatuur 234236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga
hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini
valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed
kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes
taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt
valmistamisviisist, kofeiini 60140 mg; tass teed 2590 mg; kruus
kakaod 530 mg, klaasitäis koolajooki 1030 mg ning viimase aja
moeröögatus, energiajook, 1132 mg/100 ml kohta.
Morfiin
1806. aastal isoleeris Friedrich Wilhelm Sertürner morfiini, mille
nimetas kreeka unejumala Morpheuse järgi. Morfiini kasutatakse
meditsiinilistel näidustustel peamiselt selle valuvaigistava toime tõttu.
See põhineb morfiini võimel osaleda organismi
valuregulatsiooniprotsessis.
Morfiin on keemiliselt struktuurilt fenantreenisokinoliini ehk
morfinaani derivaat.