Säärane mulk I Vaatus kommentaaridega
küpsetati leiba, söödi ja magati.
5
Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli
kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga.
Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi.
Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt
koristatud vilja, et märg vili hallitama ei läheks.
Rehetoa taganurgas, suuga vastu sissekäiku, paiknes suur
reheahi. Ahjusuu ees oli lahtine tulease, mille kohal rippus
kookudega kaks pada. Enne pliitide tekkimist keedeti seal talu
toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal.
Korstnat reheahjul ei olnud, ahju kütmisel tuli kogu kibe
suits rehetuppa. Suitsu väljalaskmine toimus suitsuaugu või ukse
kaudu, suitsupiir jäi rehetoas 1–1,5 m kõrgusele. Rehetoas oli alati
tunda mõrkjat suitsulõhna ning selle nõgised seina- ja laepalgid
muutusid aastatega süsimustaks.
Esimesed teated akendest pärinevad Lõuna-Eestis 18.
sajandist