Rahvalaulud
* Üks pikk ja kaks lühikest tekitavad daktüli (--vv).
Värsirida e. värss on kahe või rohkem kui kahe rütmiühiku (värsijala) ühtum.
Kuidas inimene hakkas sõnu kordama rütmiskeemis, pole päris selge. Kindlasti tunnetas ta selle organiseerivat funktsiooni ja tajus
ka alateadlikult elus esinevat kvantitatiivselt erinevate osakeste vaheldust.
Paljud tööliigutused korrastuvad kindlas vahelduses; käsikivi ringiajamine, sõudmine, tule puurimine, kooditamine, tõlvaga pesu
pesemine jne. Üks tööliigutus nõuab teisest rohkem lihaste pingutamist.
Paljud tantsudki imiteerisid tööprotsesse. Tants võis ära jääda, laul aga püsida, ja nii saada iseseisvaks. Nõnda on ka töö ja tantsud
laulurütmi tekkimise allikaks. Seda kõike tuleb võtta kui võimalikku, mitte aga kui ainuvõimalikku.
Regivärsi meetrum ja prosoodia. Hoolimata laululiigist või -tüübist on regivärsilise rahvalaulu meetrum ja prosoodia
ühesugused.
annaabi.ee 
