Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale. Lihtsamatel lugejatel väljastatakse valgust pidevalt ja lugemine toimub kohe, kui kood satub täielikult lugemisalasse. Et vältida sama koodi korduvalt lugemist, ei loe lugeja uut koodi enamasti enne loetava pildi muutumist. CCD-sensoriga käsilugejad võivad olla sõltuvalt oma väliskujust käpplugejad või püstollugejad, mis viiakse koodi juurde
Visuaalne markeering võib olla nii kirjakeeles loetav kui ka esineda skanneritega tuvastatava ühemõõtmelise vöötkoodi või kahemõõtmelise koodi kujul. Kui saadetise markeering sisaldab ühtaegu infot kirjakeeles ja koodi- süsteemis esitatuna, on võimalik koodipildi mitteloetavuse korral saada teada ikkagi vajalik in- formatsioon saadetise edasiseks käitlemiseks logistikaprotsessis. Sedamööda, kuidas muutub usaldusväärsemaks ja töökindlamaks raadiosagedusliku tehnoloogia kasutamine logistikas ning langevad RFID etikettide hinnad, hakatakse üha enam kasutama silmale nähtamatut elektroonilist
annaabi.ee 
