Eesti uusaeg (1710-1900)
esindajaks oli Luunja mõisnik Nolken. Rõhutas, et igasugused reformid vähendavad
mõisa võimu. Liberaalide juhiks oli mõisnik, mees nimega Hamilkar von Fölkersahm.
Pakkus välja selle, et tuleb üldse ära lõpetada teotöö ja üle minna palgatööjõu
kasutamisele. Pakkus välja ka selle, et talud tuleb talupoegadele müüa. Esialgu pakub
välja, et see peab toimuma järk-järgult 30-50 aasta jooksul. 42. aasta maapäev lõppes
kompromissiga riigivõimud nõustusid koodimaaga (kuuendikmaaga). Kõikide
teokohustuste juures jäädi 1804. aasta taluteokoormiste juurde. 1842. maapäeva kohta
on öeldud, et see toimus mõisamajanduse majandusliku allakäigu ajal. Kogu olukord
Liivimaal oli ärev, revolutsioonihõnguline. Peale seda tuleb uus majanduslik tõus,
viljahinnad maailmaturul taas tõusevad. Selles majandusliku paranemise olukorras
44