Mart Saar ja Cyrillus Kreek.
minu kirjutatud.
Siis algas tunni kolmas osa REPRIIS, kus mu töö tõsteti sageli nii ringi, et pärast ei
osanud ma ise kah seda mängida. Kuigi mõnikord möllas sisemuses protest sellise
vägivalla vastu, tuli ilmsiks, et lugu oli läinud paremaks selgemaks ja lihtsamaks. Saar
ei sallinud õpilase tööd liigset keerukust ega ülimodernismi. Tema seisukoht oli, et
isikupära koorub välja niikuinii, kui sinus üldse midagi on.
KOODAKS võib nimetada lahkumistseremooniat. Ei mäleta ühtegi juhtumit, kus selleks
oleks kulunud vähem kui VEERAND TUNDI. Head aega ütlesin vist küll kümme korda,
käsi ukselingil ikka tuli Saarele midagi meelde.
Usun, et Saar tundis oma õpilase pärast rohkem muret kui need ise. Delikaatsust, millega
ta su vigu seletas ning parandas, võiks võrrelda isaarmastusega".
Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa