Eesti saunakuktuur
Vanim saunatüüp Eestimaal on korstnata suitsusaun, mis ehitati ikka eluhoonetest
kaugemale, võimaluse korral veekogu ligidusse. Saun on olnud enamasti väike
vundamendita ristpalkehitis, osa seinast on olnud mõnikord ka kividest laotud. Vanal
ajal mindi sauna peamiselt higistama, end leiliga ravima, pesemine oli saunas
teisejärguline protseduur. Varasemal ajal ehitati saun pooleldi või täiesti maa sisse,
hiljem hakati ehitama puidust (palkidest) hooneid. Maa sisse ehitatud nn.
koobassaunad olid levinud Lõuna-Eestis, sest künklikul maastikul oli neid lihtsam
ehitada. Vanad saunad olid üheruumilised. Saunaahi paiknes nurgas, suu ukse poole,
oli ka kivihunnikutaolisi ahje. Välisvalgust andis väike paja (ava) kahe seinapalgi
vahel. Muldpõrand kaeti saunaajaks õlgedega. Sauna sisustusse kuulusid õrred
rõivaste riputamiseks, pingid, veenõud, kibud. Leili võtmiseks ja vihtlemiseks ehitati
umbes meetrikõrgune saunalava, mis toetus puupostidele või kinnitus seinapalkide
annaabi.ee 
