Tasuja
Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus
kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja
Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid.
Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge
mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk.
Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei
tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma.
Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud.
Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo neist ette, ja kui ta hobune üle augu
hüppas, siis nägid Emmi ja Jaanus, et nüüd jookseb täkk ilma koormata, ehk ilma Oodota.
Kui noored sündmuspaiga juurde jõudsid, nägid nad, et Oodo lamab maas. Jaanus kuulas ta
annaabi.ee 
