Koobalt (Co) on looduslikult esinev keemiline element aatomnumbriga 27, mille avastas Rootsis Georg Brandt aastal 1742. Koobalti nimi tuleb saksa sõnast Kobold, maa-alune mütoloogiline paharet, nimi mille andsid kivimile ebausklikud kaevandajad. Algsed püüded kivimit sulatada, et saada vaske ja nikklit ebaõnnestusid, andes tulemuseks vaid koobaltoksiidi pulbrit. Lisaks oksüdeerus ka kivimis olev arseen mürgiseks arseenikuks, juurutades kivimi kurikuulsat mainet kaevurite seas. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 ning 26 tuntud radioaktiivset isotoopi. Perioodilisustabelis asub koobalt VIIIB rühmas 4. perioodis. Koobaltil on põhiliselt 3 oksüdatsiooniastet: 0, +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harva esinev ning ebapüsiv. Koobaltis on elektrone 27, millest väliskihil asub 2, neutroneid 32 ja prootoneid 27. Koobalti elektronskeem on +27|2)8)15)2) ning elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7[1].
titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et sama raskusega pliitükk on alumiiniumtükist üle nelja korra väiksem. Magnetilised omadused Magnetiline läbitavus iseloomustab metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2
Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja käsutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Keemilised omadused Metalle ja nende sulameid iseloomustab võime oksüdeeruda või reageerida mitmesuguste ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e.
ferromagneetikutes(Fe.koobalt, Ni jt.) ei teki magnetväljal mitte ainult elektroonide ümber tuuma liikumisel vaid ka nende oma pöörlemisel. Elektron just kui pöörleks ümber oma telje. Peale orbitaalliikumises tingitud välja, tekib veel oma pöörlemisest tingitud magnetväli. Igal ferromagneetikul on mingi kindel temp. millest kõrgemal temp. kaovad tema ferromagneetilised omadused. Seda temp. nim. Curie temperatuuriks. Curie temp. on Fe-753 C, koobaltil 100C ja Ni- 365 C. Fe- või terassüdamiku viimisel pooli suureneb palju kordi magnetinduktsioon poolis. Transformaatorite, generaatorite, elektrimootorite jt. elektrimasinate südamikud valmistatakse ferromagneetikutes. Pärast välise magnetvälja kadumist jääb ferromagneetik magneedituks. Tänu selle ongi olemas püsimagnetid. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt ferriite need on ferromagneetilised materjalid, mis ei juhi elektrivoolu.
keraamikatööstuses kasutatakse pigmenti, mida nimetatakse koobaltsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (näit trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisesse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka vitamiin B12, nn. kärbsepaber ning mõningad kunstväetised. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit. Biofunktsioon Koobaltil on tähis osa nii alamate kui kürgamte organismide elutegevuses. Maailma paljudes piirkondades on koobalti defitsiit pinnases põhjustanud ulatuslikke loomade haigusi. Inimeste ja loomade haigusi, mida tänapäeval sesotatakse Co-defitsiidiga, 20.sajandil 20.-30. aastatel. Kahjulikkus inimorganismile Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha vähesel hulgal ka suu kaudu. Kõige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel.
Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides () ja eritakistust oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus 7,87 g/cm3 · sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi · hea korrosioonikindlus Raud looduses · sisalduselt maakoores neljandal kohal · kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused · hõbevalge · keskmise kõvadusega metall · plastiline
Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse ferromagnetilisteks ja kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Vask ja tina ei magneetu. 9. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall
Tihedus: kergmetallid, keskmetallid, raskemetallid Sulamistemperatuur: kerg-, kesk- ja rasksulavad metallid (sulamid) Soojuspaisumine: metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad Soojusjuhtivus: Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium Elektrijuhtivus: head elektrijuhid: vask, alumiinium Magnetism- Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raud on plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht.Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel.Raud on keskmise aktiivsusega metall (asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga
annaabi.ee 
