Nõukogude eesti
Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest
langenutena. 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi
pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis
lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina
ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat.
Osa punaüksusi põgenes Tallinnast laevadel Leningradi suunas, kuid sattusid
Juminda nina juures miinitõkkele. Toimus ajaloo suurim konvoilahing, kus sakslased
uputasid 200st teele läinud laevast umbes 60. Koos laevadega hukkus ligi 16 000
inimest, nende hulgas ka palju mobiliseeritud eestlasi. Saksa miinilaevastiku juhti
korvetikapten Friedrich Brilli autasustati Eesti vetes toimunud lahingutes teisena
rüütliristiga.
14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941
alistusid viimased punavägede riismed Sõrves saksa ja vabatahtlikest ERNA II
annaabi.ee 
