Eesti keskaeg
toomhärrad ja peapiiskop olema Saksa ordu liikmete hulgast. Uus Riia peapiiskop
astus Saksa ordu liikmeks. 1394 - Avignoni paavsti otsusel, ei tohi keegi saada Riia
toomkapiitli liikmeks, kes pole enne astunud Saksa ordusse. 1397. aastal lisati
korraldus, et peapiiskop peab olema Saksa ordu liige.
Premonstraatlik valge rüü oli väga sarnane ordurüüga ja augustiinlase rüü oli must.
Lisaks nõuti ordult truudusvannet, ordule see ei meeldinud. 1366. aastal lepiti Danzigi
konverenstil kokku, et Riia linn läheb tagasi peapiiskopi kätte, vastutasuks ei nõuta
kuulekusvannet, kuid peapiiskopile see ei sobinud. Aja jooksul tugevnes ordu
positsioon ning saadi ka paavst Bonifatius IX mitmeid soodsaid otsuseid: 1) Riia
toomkapiitel pidi hakkama kandma ordurüüd, 2) Paavst nõustus ka peapiiskopkonna
täieliku inkorporeerimisega ordusse. Peapiiskop Johann von Zinten polnud nõus
sellega. 1393. aastal peapiiskopiks sai ordumeelne Johann von Wallenrodt,