liituda ning mis annab suunavaid põhimõtteid, kuidas tagada tervist edendav keskkond. Lisaks on välja toodud mõned punktid erinevatest seadustest, mis annavad lastele õiguse heale tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1. jaanuaril 2016. Paragrahv 5
märkimisväärsuse hindamisel arvesse ei võtnud, sest mittevaralise kahju summa arvutavad kaebajad oma spekulatsioonide alusel ise.*51 Seega, kui kaebaja ise peab menetluse pikkusega tekitatud mittevaralist kahju suureks, ei muuda see väidetavat kahju EIK jaoks automaatselt märkimisväärseks. Lisaks võttis EIK nii Gagliano Giorgi, Havelka kui ka Kiousi asjades*52 kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamisel arvesse, et nende kaebuste läbivaatamise jätkamist ei nõudnud ka konventsoonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamise kohustus. EIK põhjendas oma seisukohta sellega, et ta 45 Raudsepp (viide 39), p 65. 46 Statistika kohaselt edastas EIK 2011. aastal Eestile vastamiseks 2,9% kaebustest. Ka sellest väikesest protsendist tun- nistatakse osa kaebusi vastuvõetamatuks. Analyses of Statistics 2011, lk 26. Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/ rdonlyres/11CE0BB3-9386-48DC-B012-AB2C046FEC7C/0/STATS_EN_2011.PDF.
annaabi.ee 
