OTSUSTUSÕPETUS 3.1. - 3.7.
kohaselt oleks viga vastandada sisulisi iseärasusi vormilistele,
mis on küll iseloomulik dialektilisele loogikale, kuid on
vastuolus formaalse loogika printsiipidega. Seetõttu ei ole
korrektne nimetada otsustuse tõeväärtust "tõene" ja "väär",
vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see
eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned
reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas
tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on
konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse
määramine on loogika väline lahend. Formaalne loogika pakub
abi pärast seda, kui otsustus on formuleeritud ja sellele on
omistatud kindel tõeväärtus ning seejärel jätkatakse selle
otsustusega mingeid vormilisi menetlusi nagu eitamine, otsese
järelduse tegemine jms. Otsustuse eitamine ja sellest
tulenevalt tema tõeväärtuse muutumine on omavahel tugevas
korrelatsioonis. Jälgime tabelit