survet keskkonnale mõõta, riike võrrelda ja tulevikusuun dumusi ennustada. Ikka selleks, et langetada päevapoliitik as riigile ja rahvale paremaid, kindlust, küllust ja tulevikuusku tagavaid otsuseid. Käesolevas artiklis kaardistan Eesti positsiooni jätkusuutlikk use maailmakaa rdil, tuues välja Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik eetiliselt, institutsiona alselt, sotsiaalselt, majanduslik ult ja ökoloogilisel t. Väidan, et viiest eeldusest ainult ühel on võtme- ja konventsion aalsesse arengusse murrangut toov ning epohhi loov tähendus. Loodetavasti on Eesti jätkusuutlikk use eelduste kirjeldamise st abi meie riigile oluliste otsuste ettevalmista misel ja vastuvõtmis el nii Riigikogu kui ka inimese tasandil. 1.1. Küsimus säästvuses t algab küsija eetilise loodussuht e määratlem isega Küsimusele Eesti säästvuse eeldustest vastavad erinevalt (keskkonna) ökonomist, (keskkonna) jurist, (keskkonna) insener, (padu)roheli ne, (keskkonna) psühholoog jne.
hegemoonia ja Ameerika, Aafrika ja Aasia koloniseerimine. Sel perioodil loodud õiguslikul regulats-l 2 tunnust: Rv õ-se normid ja printsiibid oli Lääne tsivilisatsiooni produkt, mida mõj eurotsentrism, ristiusk, vabaturumaj. Rv õ-se normid ja printsiibid olid loodud Euroopa suurriikide või keskmiste riikide poolt. Arenes diplomaatilise konverentsi institutsioon. Kaitsmaks Euroopa monarhiaid töötati välja rv lepinguid, nt Viini konventsion. Lepiti kokku ka üksteise sõjalises abistamises – Püha Liit. Perioodi lõpus rv-ste konverentside hoogustumine, nt 1899 ja 1907 Haagi rahukonv. I MS EU ajastu lõpp. Rahvasteliit – II MS lõpp: I MS võitjad lõid 1919 Rahvasteliidu, mis aitaks vältida laiaulatuslike relvakonfliktide teket. Jõu kasut piirangud hõlmasid ainult sõda ja ei laienenud teistele relvakonfliktidele. Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood. Keelatud oli alustada sõda riikide
annaabi.ee 
