Eesti uusaeg (1710-1900)
Koduõpetajaks olek
oli just kohaliku keele õppimise mõttes oluline (kõige esimene nõue maakoguduses
õpetajaks saamiseks). 18. sajandil domineerivad Saksamaalt kuulsate ülikoolide
kasvandikud kohalike ülikoolide ees. Haridus oli üks asi, teine aga oma teadmiste
rakendamine kohapeal. 18. sajandil hakkab kirikuisade materiaalne pool paranema
(enne olid pastorid vaesed, ,,kirikurotid"). Hakkab paranema pastorite positsioon
ühiskondlikus hierarhias. Konventidesse kaasatakse asjalikumaid talupoegi. Koguduse
konvent oli see, kes ühe või teise pastori välja valis. Oli veel terve rida teisi,
alamastme ametnikke. 18. sajandil kasvab kiriku vöörmündri (?) ametikoha tähtsus.
Kui pastor tegeleb vaimulike asjadega, siis viimase rolliks (enamasti talupoeg) on
jooksvate asjadega tegelemine (maksude sissenõudmine, kirikuhoone korrashoid.
Põhiliselt iga maakoguduse pastori käsutuses on ka kirikumõis. Tavaliselt
kirikumõisad olid suhteliselt kehvas seisus
annaabi.ee 
