Keskaeg - kirik
oli väga palju munkasid ja neid leidus arvukalt. 12. saj levisid need üle Euroopa.
Tsistertslased jõudsid ka Liivimaale ja rajasid siia Kärkna ja Padise kloostrid. Tuntuim
tsistertslane oli Clairvaux' Bernard, kes tegutses 12. saj. Kõik ordud seadsid eesmärgiks
linnaelust tagasitõmbumise ja Jumala teenimise läbi palvete. Kirikusüsteemis polnud
aga inimesi, kes oleks saanud tegeleda misjonitööga. Tekkisid mungad, keda nim
üldiselt "vendadeks" ja nende kloostreid (mis polnud suletud) konventideks. Peamine
erinevus ongi selles, et nad ei pea olema müüride vahel vaid tegelevad misjoniga.
12. saj lõpuks 13. alguseks oli saanud selgeks, et kirik vajab veel mingisuguseid
institutsioone, mis oleks suutelised tegelema sisemisjoniga, sõna abil inimeste veenmise
ja neile usu õpetamisega. Samuti olid vanad ordud seisuslikult piiratud (kuigi tuli ette
erandeid) mungad olid aadliverd. Tekkinud oli aga linnaelu ja ka linlased vajavad
võimalust usule keskenduda
annaabi.ee 
